-
6.4 Seibid
Seibid on definitsiooni järgi ringikujulised metalldetailid, mille keskel on auk. Autocadis näevad need välja nagu paks rõngas, kuigi tegelikult koosneb see kahest ringikujulisest kaarest, mille paksus on määratud väärtusega…
Loe edasi » -
6.3 pilvisus
Revisjonipilv pole midagi muud kui kaarekujuline suletud polüjoon, mille eesmärk on esile tõsta joonise osi, millele soovite kiiresti ja ilma tähelepanu juhtida.
Loe edasi » -
6.2 Splines
Splainid on omakorda sujuvad kõverad, mis luuakse ekraanil näidatud punktide tõlgendamiseks valitud meetodil. Autocadis on splain defineeritud kui "ratsionaalne Bezier-splain kõver...
Loe edasi » -
6.1 Murdjoonte
Polüliinid on objektid, mis koosnevad joonelõikudest, kaaredest või mõlema kombinatsioonist. Ja kuigi me saame joonistada iseseisvaid jooni ja kaare, mille alguspunktiks on teise sirge või kaare viimane punkt,…
Loe edasi » -
PEATÜKK 6: Composite OBJEKTID
Komposiitobjektideks nimetatakse neid objekte, mida saame Autocadis joonistada, kuid mis on keerulisemad kui eelmises peatükis käsitletud lihtsad objektid. Tegelikult on need objektid, mida mõnel juhul saab määratleda…
Loe edasi » -
5.8 Punktid objekti piires
Nüüd tagasi teema juurde, millega seda peatükki alustasime. Nagu mäletate, loome punkte lihtsalt nende koordinaadid ekraanile sisestades. Mainisime ka, et käsuga DDPTYPE saame valida kuvamiseks erineva punktistiili. Nüüd vaatame...
Loe edasi » -
5.7 Polygons
Nagu lugeja kindlasti teab, on ruut tavaline hulknurk, kuna kõik neli külge on ühesugused. On ka viisnurki, seitsenurki, kaheksanurki jne. Tavaliste hulknurkade joonistamine Autocadiga on väga lihtne: peame määratlema keskpunkti,…
Loe edasi » -
5.6 Ellipsid
Kitsas tähenduses on ellips kujund, millel on 2 tsentrit, mida nimetatakse koldeks. Ellipsi mis tahes punkti ja ühe fookuse vahelise kauguse summa, millele lisandub kaugus samast punktist teise...
Loe edasi » -
X PEATÜKK: ÜHISED JA KOORDINAADID
Oleme juba maininud, et Autocadiga saame teha väga erinevat tüüpi jooniseid, alates terve hoone arhitektuursetest plaanidest ja lõpetades nii peente masinatükkide joonistega kui kella omad. See tekitab probleemi…
Loe edasi » -
2.12.1 Muud muudatused liideses
Kas sulle meeldib katsetada? Kas olete julge inimene, kellele meeldib oma keskkonda manipuleerida ja muuta, et seda drastiliselt isikupärastada? Noh, siis peaksite teadma, et Autocad annab teile võimaluse muuta mitte ainult programmi värve, vaid…
Loe edasi » -
2.12 liidese kohandamine
Ma ütlen teile midagi, mida te ilmselt juba kahtlustate: Autocadi liidest saab selle kasutamise isikupärastamiseks mitmel viisil kohandada. Näiteks saame muuta hiire paremat nuppu nii, et kontekstimenüüd enam ei ilmuks, saame…
Loe edasi » -
2.11 tööruumid
Nagu selgitasime jaotises 2.2, on kiirpääsuribal rippmenüü, mis vahetab tööruumide vahelist liidest. "Tööala" on tegelikult lindile paigutatud käskude komplekt...
Loe edasi » -
2.10 Kontekstimenüü
Kontekstimenüü on igas programmis väga levinud. See kuvatakse, osutades teatud objektile ja vajutades hiire paremat nuppu ning seda nimetatakse kontekstipõhiseks, kuna selle kuvatavad valikud sõltuvad nii kursoriga osutatavast objektist kui ka…
Loe edasi » -
2.9 Kaubaalused
Arvestades Autocadi tööriistade suurt hulka, saab neid rühmitada ka akendesse, mida nimetatakse palettideks. Tööriistapaletid võivad asuda kõikjal liideses, kinnitatud selle ühele küljele või…
Loe edasi » -
2.8.3 Tööriistaribad
Autocadi eelmiste versioonide pärand on suure hulga tööriistaribade olemasolu. Kuigi need on lindi tõttu kasutusest langemas, saate need aktiveerida, kuhugi liidesesse paigutada...
Loe edasi » -
2.8.2 Quick View ettekanded
Nagu näete, on igal avatud joonisel vähemalt 2 esitlust, kuigi sellel võib olla palju rohkem, nagu me hiljem uurime. Praeguse joonise esitluste vaatamiseks vajutame nuppu, mis on kaasas sellega, mis…
Loe edasi » -
2.8 Muud liidese elemendid
2.8.1 Avatud jooniste kiirvaade See on liidese element, mis aktiveeritakse olekuribal oleva nupuga. Näitab meie tööseansi avatud jooniste pisipilti ja…
Loe edasi » -
2.7 olekuribal
Olekuribal on rida nuppe, mille kasulikkust vaatame järk-järgult üle. Siinkohal väärib märkimist, et selle kasutamine on sama lihtne kui hiirekursori kasutamine selle mis tahes elemendi kohal. Teise võimalusena saame…
Loe edasi »